Hmm, ei taha nüüd üldse midagi paha öelda. Aga tekkis tunne, et kõige selle “kõik on nii hästi” hõiskamise vahele võiks natuke tõsisemalt ka rääkida. Ma siin vahepeal mõtlesin, et kui kahtlema hakkad, kas siis see näitab, et kõik pole hästi ja et teil tegelikult ei ole tulevikku või on see lihtsalt normaalne. Mulle ei meeldi kahtlus, tavaliselt on nii, et kui ma juba kahtlema hakkan, siis tegelikult ongi kõik nii nagu mu kahtlused proovivad mulle selgeks teha. Aga nüüd ma kahtlen ka oma kahtlemiste suhtes. Keeruline.
Pealkiri on tegelikult inspiratsiooni saanud sellest, et silmarõõm läks järjekordselt mingi oma sõbraga välja. Ja isegi ei kutsunud mind kaasa. Niuniuniu. Ei taha nüüd tobedalt kõlada, aga no tõesti, ma ei ole harjunud sellega. Otseloomulikult võib ta oma sõpradega väljas käia ja ma ei pressi end üldse kaasa. Aga…pühapäeval minna koos sõbraga teisele sõbrale külla. Täna õhtul läheb ta nagunii minu juurest minema. Ja üleeile läks ühe teise sõbraga välja, arvas, et ma ei peaks kaasa tulema, sest “TeineSõber ei võtnud ka oma tüdrukut kaasa, mis sa ikka tuled”. No andke andeks, ma ei ole sellega harjunud tõesti, et nüüd järksu on tekkinud mingi…ma ei teagi misasi. It’s not like neil oleks mingeid hulle salajutte rääkida. Praegu näiteks mindi üldse peole. Ja mida mina siis peaksin tegema? Kodus olema ja korsitama? Dream on 
Psshhhh, saingi auru välja lasta!
Ma küll isiklikult Sind ei tunne, aga oo, kui tuttav tunne see on
Mul endal sama jama, et kutt käib oma sõpradega peol, mind kaasa ei kutsugi (“sa nagunii ei taha, keegi ei võta tüdrukut kaasa”) ja kui ma tahan kuskile minna, siis “Mine oma sõbrannaga..” Nagu wtf 